Raskused peletavad TeliaSonera Euraasiast

Selle asemel on kavas keskendada Euroopale ja Põhjala regioonile.

Protsess on käima lükatud, ehkki praegu on veel raske prognoosida, kui palju see võiks aega võtta. Potentsiaalsed ostjad on olemas, kuid veel pole selge, kas müüakse kogu äri tervikuna või ükshaaval turgude kaupa, ütles TeliaSonera tegevjuht Johan Dennelind, vahendas agentuur Bloomberg.

Otsus puudutab Nepaali, Kasahstani, Usbekistani, Aserbaidžaani, Gruusiat, Moldovat ja Tadžikistani. Otsus ei puuduta tegevust Venemaal ja Türgis.

Põhjuseks on „müstilised“ koostööpartnerid, keda pole olnud võimalik tuvastada, ning mis on firmale kaasa toonud rea skandaale. Usbekistanis ja Kasahstanis on TeliaSonerat süüdistatud altkäemaksu andmises. Dennelindi sõnul pole neis riikides ikka veel selgust, kes on tegelikud omanikud TeliaSonera koostööpartnerite taga. See ei võimalda välistada uute skandaalide riski.

Dennelindi eelkäija Lars Nyberg lahkus ametist 2013. a veebruari alguses. Sama aasta novembris vallandati finantsjuht Per-Arne Blomquist ja veel kolm tippjuhti pidid seoses endistes liiduvabariikides puhkenud skandaaliga lahkuma.

„Me oleme näidanud, et tegeleme üles kerkinud probleemidega jõuliselt. Kuid on asju, mida me mõjutada ei saa. Seal oleme me teinud mis võimalik, kuid pole sihile jõudnud,“ tsiteeris Dennelindi Roootsi majandusleht Dagens Industri.

Lisaks on TeliaSoneral raskusi kontserni sealsetest harudest emafirmale dividendide maksmisega.

„Usbekistanis ja Nepaalis on meil erinevatel põhjustel kinni miljardeid. Aktsionärid ei saa oma raha kätte,“ ütles ta.

Läinud aastal ulatus kontserni nende osade käive, millele TeliaSonera nüüd ostjat otsib, 20 miljardile Rootsi kroonile (2,4 mld dollarit). Kasum (ebitda) oli 10,7 miljardit Rootsi krooni, mis vastab umbes 31%-le kontserni kogukasumist.